Airport City 2025 – aasta, mil visioonist sai linnak

2025 aasta on Airport City jaoks märgiline – lõuna-ala esimesed hooned on valminud, rentnikud on end sisse seadnud ning lennujaama ärilinnaku visioon on muutunud nähtavaks ja tajutavaks. Räägime Airport City juhatuse esimehe Veiko Keerbergiga möödunud aasta olulisematest arengutest, väljakutsetest ja tulevikuplaanidest.

Kui vaatad 2025. aastale tagasi tervikuna, siis kuidas sa seda Airport City jaoks iseloomustaksid?

Airport City jaoks oli 2025 pikalt planeeritud projektide realiseerumise aasta. Samal ajal toimusid märkimisväärsed muutused nii juhtimises, meeskonnas, portfelli mahus kui ka klientide ringis. Kiiresti kasvava ettevõtte puhul on tavapärasest kõrgem intensiivsus paratamatu, kuid arvestades meie väikest meeskonda, tuli kõike seda hallata korraga ja jooksvalt. Mul on siiralt hea meel, et oleme selle kõige keskel hästi hakkama saanud.

Millised olid 2025. aastal Airport City jaoks kõige olulisemad ja mõjukamad projektid?

Kõige suurema tähelepanu all olid kahtlemata lõuna-ala kolm võtmeprojekti: DHL Express Estonia lennukaubaterminal, FedEx Express Estonia lennukaubaterminal ning Magnetic MRO õhusõidukite hooldusangaaride kompleks. Need arendused olid Airport City jaoks strateegilise tähtsusega, sest kujundasid lõuna-alast toimiva lennundus- ja logistikakeskuse.

Samas toimus pidev töö ka olemasoleva portfelliga. Selle pindade maht on ruutmeetrites ligikaudu kaks korda suurem kui kolme uue arenduse kogumaht ning see toodab Airport Cityle igakuist üüritulu. Seetõttu on olemasolevate klientide toetamine ja nende tegevuse sujuva toimimise tagamine meie jaoks vähemalt sama oluline kui uute hoonete rajamine.

Airport City lõuna-ala esimesed hooned on nüüd valminud. Mida see hetk sinu jaoks tähendab – nii juhina kui ka selle arenduse eestvedajana?

Lõuna-ala esimeste hoonete valmimine on minu jaoks väga tähenduslik, sest see on pika ja põhjaliku planeerimise tulemus. Tegemist on arendustega, kuhu tuli teha suuri investeeringuid juba enne, kui sai hoonete projekteerimisega alustada – lennujaama taristu, tehnovõrgud ja ala eripära nõudsid seda. Linnulennult võib arendatav ala tunduda väike, kuid koos perrooni ehitusega oli see vahepeal väidetavalt Eesti suurim ehitusala.

Nüüd, kui 22 000 m² kaasaegset äripinda on valmis ja lennujaama taristuga integreeritud, on tunne väga selge – visioon on muutunud päriselt nähtavaks. Kinnisvara arenduse suurim võlu ongi näha, kuidas aastaid ette valmistatud idee saab reaalsuseks. Esimeste hoonete valmimine kinnitab, et Airport City mudel töötab – alates otsustusprotsessidest ja ehituskonkurssidest kuni keeruka osapoolte koordineerimise ja finantseerimislahendusteni.

Kuidas on lõuna-ala arendused mõjutanud Airport City positsiooni rahvusvaheliste partnerite ja investorite silmis?

Väga oluliselt. Meie build-to-rent mudel, kus arendame hooneid konkreetsete rentnike vajadustest lähtuvalt, on rahvusvahelistele partneritele arusaadav ja usaldusväärne. DHL-i ja FedExi projektid on pälvinud mõlema kontserni sees positiivset tähelepanu – mitte ainult lõpptulemuse, vaid ka kogu arendusprotsessi sujuvuse tõttu.

Lisaks on Magnetic MRO angaarid äratanud huvi ka teistes lennundusettevõtetes, sest need näitavad, et suudame lennujaama territooriumil keerukaid tehnilisi lahendusi kiiresti ja kvaliteetselt ellu viia.

Iga arendus toob kaasa ka väljakutseid. Mis olid 2025. aastal Airport City jaoks suurimad proovikivid?

Suurim proovikivi oli kahtlemata kolme täiesti erineva projekti samaaegne elluviimine. Igal objektil olid oma tehnilised eripärad, üürnike spetsiifilised nõuded ning erinevad ehitajad, mis tähendas, et pidime juhtima kolme arendusloogikat paralleelselt. Ühiseks nimetajaks oli ulatuslik taristu- ja kommunikatsioonitöö, mis on alati omaette väljakutse.

Kõik kolm projekti liikusid oma tempos ja oma nüanssidega, mis muutis koordineerimise eriti intensiivseks. Lõpptulemus oli siiski positiivne ning see periood andis meile väga väärtusliku kogemuse ja kindluse, et suudame ka keerulisi arendusi paralleelselt edukalt juhtida.

Kas oli mõni hetk või otsus, mis nõudis eriti kiiret kohanemist või julgeid valikuid?

Üllatuslikult ei olnud kõige keerulisemad hetked seotud mitte ehituse, vaid valminud hoonete seadustamisega. Iga objekti kasutusloa taotlemine tõi kaasa olukordi, mis vajasid kiiret kohanemist. Kuigi protsess on justkui standardiseeritud, selgus praktikas, et iga hoone puhul tuli lahendada midagi uut.

Sellistes olukordades tuli kasutada nii loomingulist lähenemist kui ka parajat annust kannatlikkust, eriti siis, kui lahendused ei olnud mustvalged ja tuli arvestada mitme osapoole ootuste ning nõuetega.

Mille üle tunned 2025. aasta kontekstis kõige suuremat uhkust?

Selle üle, et suutsime projektid paralleelselt lõpule viia, püsida eelarves ning võimaldada üürnikel alustada tegevust planeeritud ajal. Veelgi olulisem on, et saavutasime oma EBITDA eesmärgi olukorras, kus taustal toimusid mahukad arendused. See ei ole ühe inimese teene, vaid tugeva ja pühendunud meeskonna ühine pingutus.

Kas mõni saavutus üllatas ka sind ennast – kas oma ulatuse või mõjuga?

Kuigi viibin lõuna-alal sageli, tekib iga kord sinna minnes tunne, et oleme teinud midagi tõeliselt suurt ja olulist. Kui näen uusi terminale ja angaare koos pääsla, GH-baasi, laiendatud perrooni ning liikuvate inimeste ja autodega, tajun selgelt, kui palju tööd ja energiat sellesse arendusse on panustatud.

Soovitan kõigil lõuna-alale kohale minna ja seda oma silmaga näha – alles seal saab tegelikult aru, kui mastaapne see arendus on ja millised võimalused tulevikus peituvad. Keskkond on läbimõeldud ja loob tugeva aluse edasisteks projektideks.

Mis oleks võinud minna paremini?

Oleks võinud ehitada veel rohkem, veel kiiremini ja veel odavamalt 😊. See on muidugi öeldud pooleldi naljaga, kuid iga projekti puhul näeb tagantjärele alati kohti, kus saanuks midagi veelgi paremini teha. Samas on oluline osata hinnata ka seda, mis on saavutatud.

Tagantjärele vaadates – kas on midagi, mida teeksid täna teisiti?

Haldusmeeskonna kaasamine oleks pidanud toimuma oluliselt varem. Hoonete valmimine on küll oluline verstapost, kuid tegelik igapäevane töö algab alles pärast seda – loodud keskkonna hoidmine ja arendamine vastavalt üürilepingutele ja üürnike ootustele. Seetõttu on oluline, et haldusmeeskond oleks protsessis kaasatud juba projekteerimise ja ehituse etapis.

Millised õppetunnid võtate 2025. aastast järgmisteks arendusteks kaasa?

Kõik valminud hooned sisaldavad üürnike tegevuspõhiseid tehnoloogilisi lahendusi. Kaubaterminalide puhul on nendeks sorteerimissüsteemid, angaaride puhul sabadokid ja muud spetsiifilised süsteemid. Selliste lahenduste planeerimine ja hoonega kohandamine nõuab aega ning seda tuleb järgmistes projektides veelgi teadlikumalt arvestada.

Airport City arendused sünnivad tihedas koostöös partneritega. Kui oluline on olnud see koostöö?

Koostöö on olnud kõige alus. Kaubaterminalide ehitust alustasime olukorras, kus mõlema hoone puhul oli olemas vaid eskiisprojekt ja üürniku tehniline kirjeldus. See tähendas, et projekteerimine tuli mahutada niigi lühikesse ehitusperioodi.

Iganädalased koosolekud objektil, lugematu hulk e-kirju, muudatusi ja kooskõlastusi – see on selliste projektide puhul paratamatu. Meil õnnestus leida head ehituspartnerid ning ka lõppkasutajad olid aktiivselt protsessi kaasatud. Tallinna Lennujaama poolelt mängisid võtmerolli taristu projektijuhid ning koostöös suutsime kõik projektid toimima saada.

Mida hindad Airport City meeskonna juures kõige rohkem?

Meeskonna pühendumust ja võimet töötada kõrge intensiivsusega perioodidel. Meie igapäevane tiim on väike, mistõttu on iga inimese panus ülioluline. Samas toetavad meid Tallinna Lennujaama kolleegid erinevate tugiteenuste kaudu, mistõttu on meie „virtuaalne“ meeskond tegelikult palju suurem. Suured projektid ja ühised õnnestumised liidavad ning loovad tugeva ühtsustunde.

Millised on Airport City järgmised suuremad fookused ja eesmärgid?

Meie peamine eesmärk on üüritulu jõuline kasvatamine. Selleks peame jätkama uute arenduste elluviimist ning samal ajal renoveerima olemasolevaid hooneid, et tõsta nende väärtust ja atraktiivsust. Uute arenduste puhul on kriitilise tähtsusega uute klientide leidmine, mistõttu on müügitöö selges fookuses. Turg on keeruline, kuid järjepidevus ja õigete huviliste leidmine õigetele pindadele on võtmetegurid.

Millist rolli näed Airport Cityl Tallinna Lennujaama ja regiooni arengus viie aasta perspektiivis?

Airport Cityl on oluline roll Tallinna Lennujaama konkurentsivõime toetamisel. Loome keskkonna, mis ühendab logistika, lennunduse ja äriteenused, tuues siia investeeringuid ja töökohti ning luues sünergia lennujaama, taristu ja ärikeskkonna vahel. Samuti on meie eesmärk kasvatada Airport City brändi tuntust nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt.

Millise sõnumi sooviksid sa saata ettevõtetele, kes kaaluvad Airport Cityt oma järgmise tegevus- või arenduspaigana?

Airport City pakub unikaalset kombinatsiooni – lennujaama vahetu lähedus, kaasaegne taristu ja paindlikud lahendused. Kui otsite ärikeskkonda, mis toetab rahvusvahelist kasvu, logistilist efektiivsust ja jätkusuutlikkust, siis Airport City on õige koht. Meie build-to-rent mudel tagab, et arendus vastab täpselt ettevõtte vajadustele.

Oled nüüd Airport Cityt vedanud aasta. Mis sind isiklikult kõige enam motiveerib?

Mind motiveerib võimalus luua midagi püsivat ja mõtestatud. Näha oma töö tulemust päriselt kerkimas ja toimimas annab tohutult energiat. Ja muidugi inimesed – nii meeskond kui ka partnerid –, kellega koos seda kõike teha.