Era- ja avaliku sektori partnerid alustavad Eesti Vesinikuoru arendamist
Ülemaailmse energiakriisi ajal on energiasõltumatuse ja energiasüsteemi rohelisemaks muutumise vajadus tuntav ka Eestis. Paljud organisatsioonid ja linnad on lähtuvalt Euroopa rohelisest kokkuleppest võtnud endale eesmärgiks jõuda kliimaneutraalsuseni ja üheks lahenduseks sellel teel peetakse just rohevesinikku. Seetõttu on Tartu linn, Pärnu vald ja Saaremaa koostöös Tartu Ülikooli ning erasektori partneritega aluse pannud Eesti Vesinikuoru loomisele, mille eesmärgiks on järgmise kuue aasta jooksul moodustada terviklik üleriigiline vesiniku väärtusahel, kiirendamaks riigi rohepööret ja energiasõltumatust moto all „nullist roheliseks“.
„Tallinna lennujaam liigub juba täna suurte sammudega päikeseparkide toel süsinikneutraalse lennujaama staatuse suunas, ent kuna kliimaneutraalsuse saavutamise lahendusena nähakse ka rohevesinikku ja transpordisektoris ja lennunduses nähakse selles suurt potentsiaali, siis tahame panustada Vesinikuoru arendamisse. Kui erinevad osapooled, ja mis peamine, tootjad ja ka tankimisvõimaluste pakkujad tulevad kokku ja ühendavad jõud, siis on võimalik panna alus terviklikule lähenemisele ja lennujaam soovib olla selles protsessis osaline, sest see haakub ka meie pikaajaliste kestliku toimimise strateegiliste eesmärkidega,“ selgitas ASi Tallinna Lennujaam juhatuse esimees Riivo Tuvike.
Loodava Eesti Vesinikuoru asutajaliikmeteks on Tallinna Sadam, Tallinna Lennujaam, Alexela, Eesti Energia, Tartu linn, Tartu Terminal, Tartu Ülikool, Pärnu vald ja Saaremaa. Need üheksa partnerit on kaasatud juhtkonda ja juhtrühma ning vastutavad vesinikustrateegia ülesehitamise, juhtimise ja rahvusvahelise tunnustamise eest, et Eesti saaks osaks Põhjamere-Balti koridorist (lisaks Hollandile, Saksamaale ja Taanile). See tekitab majanduslikud võimalused rahvusvaheliseks koostööks, vesiniku ekspordiks ja Euroopa Liidu meetmetes osalemiseks.
Juhtorganeid toetab esialgu 15. liikmest koosnev tugigrupp, kuhu kuuluvad XFly; Skeleton Technologies; Stargate Hydrogen; Taltech; Eesti Lennuakadeemia; TS Laevad; Liwathon; Elmo Rent, HHLA TK; Estiko; Keila linn; Põlva vald; SKYCORP, Tartumaa ja Lääne-Harju vald. Tugigrupi liikmed on oodatud panustama ja liituma läbi erinevate projektide, mis aitavad täiendada vesiniku väärtusahelat Eestis. Partneritena on liituma oodatud organisatsioonid, kes soovivad osa saada Eestivesinikumajanduse tuleviku kujundamisest ja arendamisest.
Järgmise kuue aasta jooksul arendatakse rohelise vesiniku tootmist vähemalt kuues piirkonnas Eestis. Sellega paralleelselt arendatakse transpordi- ja hoiustustaristut, sealhulgas impordi- ja eksporditerminali infrastruktuuri ning tanklaid. Eestis toodetud vesinikku on plaanis hakata kasutama ühistranspordi, raskeveokites, raudteel, laevanduses, lennunduses ja muudes transpordiliikides. Vesinikku on võimalus kasutada ka lähteainena tööstuses, elektrivõrgu tasakaalustamisel ja isegi hoonete kütteks. Planeeritud arendustegevusi toetab hulk uurimis- ja innovatsiooniprojekte. Hetkel hõlmab Eesti Vesinikuoru programm umbes 30 arendatavat projekti, kuid liituma oodatakse nii uusi osapooli kui projekte.
„Eesti Vesinikuorg on seadnud endale eesmärgiks olla Eesti vesinikumajanduse süsteemse arendamise kese. Ilma selleta puudub Eestil perspektiiv muutuda roheliseks ja energiasõltumatuks,“ rääkis Petrus Postma, juhtrühma hollandlasest sekretär. „Järgmisel kuuel aastal keskendume vesiniku maismaatootmisel põhinevate projektide käivitamisele, et olla valmis avamerelahendustel põhineva vesiniku laiaulatuslikuks kasutuselevõtuks 2030. aastast,“ lisas ta.
Eesti Vesinikuoru arendusprotsessi juhib Eesti Vesinikuühingu konsortsium ning Hollandi konsultandid &flux ja New Energy Coalition (maailma esimene Vesinikuorg HEAVENN, Hollandis). Eesti Vesinikuoru strateegia ja juhtimise plaan avalikustatakse 2022. aasta septembris. See hõlmab ka Euroopa toetustaotluse esitamist Põhja- ja Läänemere koridori äärse suuremahulise vesinikuoru loomeks.
Kontaktid:
Petrus Postma, Eesti Vesinikuoru juhtrühma sekretär
+31610253885, petrus@nflux.nl
Rohkem infot Eesti Vesinikuoru veebilehel.
