Lõpule on jõudnud Tallinna lennujaama viimase aastakümne üks suuremaid taristuprojekte
Lõpule on jõudnud Tallinna lennujaama lennuliiklusala arendusprojekt, mis oli lennujaama viimase aastakümne üks suuremaid taristu arendamise investeerimisprojekte. Lennuohutust, läbilaskevõimet ja keskkonnaseisundit parandava projekti kogumaksumuseks kujunes ligi 74 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu Ühekuuluvusfond kaasrahastas abikõlblikke tegevusi 35 miljoni euro ulatuses. Projekt viidi läbi aastatel 2012-2023.
AS-i Tallinna Lennujaam juhatuse esimehe Riivo Tuvikese sõnul viidi nii mastaapne projekt ellu mitmes ehitusetapis, et tagada arengu kõrval ka lennujaama tavapärane ja takistusteta käitamine. „Kogu projekti kestel oleme pidanud oluliseks Eesti ühendamist maailmaga ning õhusõidukite ja reisijate teenindamist. Selleks, et saaksime oma missiooni ellu viia, teostati töid lennuliiklusele avatud lennujaamas ning asfalteerimistöid tehti öösiti, et tagada lennujaama tõrgeteta ja ohutu toimimine,“ rääkis Tuvike ning lisas, et lennuliiklusala arendusprojekt on osa lennujaama laiemast tulevikuvisioonist. „Lennujaama lõunaaladele plaanime tulevikus rajada õhusõidukite teenindamise angaarid ja cargo-ala, et meelitada siia uusi ettevõtteid ning teisalt jätta reisiterminali ümbrus vabaks reisijate teenindamiseks mõeldud hoonete arendamiseks.”
Projekti tulemid saab jagada kolme kategooriasse, milleks on läbilaskevõime suurendamine, keskkonnaseisundi parendamine ning ohutuse tõstmine. Olulisemate töödena tasub välja tuua lennuraja rekonstrueerimise ja pikendamise 3 480 meetrini, uue perrooniala kasutuselevõtu ning uue ruleerimisteede võrgustiku väljaehitamise. Keskkonnaseisundi parendamiseks ehitati välja kaasaegsetele keskkonnanõuetele vastavad sadevee ärajuhtimise süsteemid ja lennukite jäätõrje platsid. Lisaks ehitustöödele soetati projekti raames ka hoolde- ja päästetehnikat ning rajati reagendiladu ja laohoone jäätõrje kemikaalide hoiustamiseks ja käitlemiseks.
Lennujaama taristu arenduse ja halduse valdkonna juhi Tõnu Mühle sõnul moodustati projekti koordineeritud läbiviimiseks projektimeeskond, kuhu kuulusid nii lennujaama kui ka koostööpartnerite esindajad. Lisaks andsid projekti õnnestumisse oma panuse väga paljud ehitajad. „Iga etapi jaoks viisime läbi eraldi hanke, et leida tööde teostamiseks parim võimalik ettevõte. Esimeses etapis oli peatöövõtjaks AS Lemminkäinen Eesti, teist etappi vedasid KMG Inseneriehituse AS ja Verston Ehitus OÜ ning viimast etappi AS TREV-2 Grupp. Lisaks andsid oma suure panuse ka eelprojektide koostamise näol Ramboll Eesti OÜ ja K-Projekt AS ning omanikujärelevalvet ja FIDIC inseneriteenust osutanud Taalri Varahalduse AS“. Mühle sõnul on nii suuremahuliste projektide edu võtmeks hea koostöö ja üksteise mõistmine ning vaatamata ehitusega kaasas käivale välisele mõjule kulgesid tööd plaanipäraselt ning koostööle aitas kaasa üksteise mõistmine ning eesmärgi suunas tegutsemine. “Samuti oleme väga tänulik selle eest, et Euroopa Liidust taolise projekti jaoks toetust saime, kuna nii mastaapset projekti ei oleks me vaid enda vahendeid kasutades suutnud ette võtta”.
