Tallinna lennujaam lõpetas aasta prognoositust väiksema kahjumi ning positiivse EBITDA-ga
2020. aastal läbis Tallinna lennujaama 863 585 reisijat, mida oli 74% vähem võrreldes 2019. aastaga. Reisijate arvu langusest hoolimata lõpetas AS Tallinna Lennujaam aasta prognoositust väiksema kahjumi ning positiivse EBITDA-ga.
Tänu kiirele reageerimisele, mitmete kärpemeetmete kasutuselevõtule ning efektiivsele kulude majandamisele õnnestus AS-il Tallinna Lennujaam lõpetada aasta prognoositust väiksema kahjumi ning positiivse kulumieelse ärikasumiga (EBITDA-ga), mis on tähelepanuväärne saavutus Euroopa lennujaamade hulgas. Ettevõtte käive kokku oli 20,6 mln eurot, langus 2020. aastal võrreldes 2019. aastaga 56% ehk 26,6 mln eurot. Kontserni äritulud kokku olid 36,3 mln eurot, mida on 24,1 mln euro võrra vähem kui 2019. aastal. Auditeerimata EBITDA oli 5,8 mln ja puhaskahjum 2 mln eurot.
Seoses koroonaviiruse mõjuga lennureisijate ja -operatsioonide arvule, koondas AS Tallinna Lennujaam 2020. aastal 25% töökohadest ning aasta lõpu seisuga jätkas ettevõttes tööd 509 inimest.
Tallinna lennujaama juhatuse esimehe Riivo Tuvikese sõnul esitas lõppenud aasta väljakutseid nii ettevõtte toimepidavuse kui ka üksikisiku igapäevase toimetuleku tasandil. „2020. aasta jääb meile kõigile meelde, kuid mul on hea meel, et vaatamata keerulistele oludele ja pidevalt muutuvatele ja täienevatele reeglitele, olid lennujaama töötajad alati optimistlikud, lahendustele ja parimale teenindusele orienteeritud. Seda kinnitasid ka ACI (Rahvusvaheline lennujaamade katuseorganisatsioon) poolt kvartaalselt läbi viidava ASQ (Airport Service Quality ehk lennujaamade teeninduskvaliteedi) reisijaküsitluse tulemused, kus Tallinna lennujaam pälvis reisijate jätkuva kõrge rahulolu nii teenindustaseme kui ka hügieeninõuete rakendamise osas. See tunnustus on tervele lennujaama perele. Aitäh kõigile meie tänastele ja endistele kolleegidele selle pühendumuse eest! Tänud ka meie reisijatele, kes vaatamata erinevatele piirangutele hindavad Tallinna õhuväravat endiselt kõrgelt,“ rääkis Tuvike.
„Vaatamata väga rasketele otsustele, saame tagantjärele tõdeda, et kiire reageerimine aitas meil jätkata strateegiliste investeeringutega ning säilitada endiselt hea investeerimisvõimekus. 2021. aastal jätkame mitmete strateegiliste projektidega nagu Tallinna lennuliiklusala laiendamine, Pärnu lennujaama ehitus ja Tallinna reisiterminali laiendamine. Oluline on ka rohepööre lennunduses ja me plaanime oluliselt laiendada oma päikeseparkide võimsust, et järgmise aasta lõpuks oleksime võimelised tootma 20% vajaminevast energiavajadusest päikesest ja oma tootmisüksustest. Meie 2021. aasta investeeringute maht kokku on 35,9 mln eurot,“ lisas Tuvike ning rõhutas, et ettevõte jätkab mittelennundustulude osakaalu suurendamist tulude portfellis. „Eelmine aasta näitas, kui haavatav on lennundussektor, kui selle ainus sissetulek kaob. Jätkame mitmete äri arendusprojektidega, et kindlustada lennujaama jätkusuutlikkus ka sellistes olukordades, kus peamine sissetulekuallikas on tugeva löögi all.“
Kontsern investeeris 2020. aastal 16,7 mln eurot. 2020. aasta jätkati hooldeteenistuse reagendilao ja laohoone ehitusega, mis lõplikult valmis 2021. aasta jaanuaris. Suurematest investeeringutest alustati Tallinna lennuliiklusala laiendusega, Pärnu lennujaama rekonstrueerimisega ning uuendati pagasikontrolli seadmeid ja rajati üle Eesti lennujaamadesse kokku 7 päikeseparki.
„Kui möödunud aasta oli keeruline, siis täna näeme, et 2021. aasta võib kujuneda veelgi keerulisemaks. Reisijate arvuks prognoosime käesolevaks aastal 33% 2019. aasta mahust ehk 1,06 mln reisijat, samas on aasta esimesed kuud olnud prognoositust madalama reisijate arvuga. Ettevõte käibeprognoos on 21,3 mln eurot ja kahjumi suuruseks prognoosime täna 5,3 mln eurot. 2020. aastaga võrreldes suurem kahju on tingitud võrdlusbaasiks oleva 2020. aasta tugevast kahest esimesest kuust, reservide ärakasutamisest, mille tulemusena ei ole võimalik enam kulusid vähendada ning toetusmeetmete puudumisest. Kulude juures mängib oma rolli ka lumerohke aasta algus, kus lumekoristusega seotud kulud on kasvanud eelmise aastaga võrreldes 10 korda,“ lisas Tuvike.
Detsembri keskkpaigas teatas Eesti Vabariigi Valitsus, et alates 01. jaanuarist 2021 kaotatakse lennupiirangud, mis andis lennufirmadele võimaluse alustada hetke turunõudlusele vastava lennuplaani koostamist. Tänu sellele on võimalik taasavada mitmed olulised sihtkohad ning pakkuda reisijate nõudlusele vastavat lennugraafikut nii sihtkohtade kui ka kellaaegade suhtes. Möödunud nädal tõi meile selles vallas esimesed positiivsed uudised, kui uue vedajana teatas SWISS lennuliini avamisest Zürichisse alates juunist. Sihtkohtade ja reisijate arvu kasvu prognoosib lennujaam alates suvest.
Tallinna Lennujaam on Eesti riigile kuuluv suurim lennujaam, mis on tuntust kogunud maailma koduiseima lennujaamana ning on korduvalt valitud üheks parima teenindusega lennujaamaks Euroopas. 2019. teenindati Tallinna lennujaamas üle 3,26 miljonit reisija ja ettevõte teenis 9,7 miljonit eurot puhaskasumit. Lisaks Tallinna Lennujaamale opereerib ettevõte veel 6 regionaalset lennuvälja Eestis.
